Konverents “Digipööre Eesti põllumajanduses” 11.11.21

november 11, 2021

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda korraldusel toimus 11. novembril 2021. a. esmakordselt konverents põllumajanduse digitaliseerimisega Eestis seotud väljakutsete ja võimaluste teemal. Konverentsil arutleti põllumajanduspoliitika ja avaliku sektori rolli üle põllumajanduse digitaliseerimisel, räägiti digitaliseerimise edusammudest taime- ja loomakasvatuses, sh toodi näiteid veebipõhiste põllurakenduste ja droonide kasutamise kohta, loomakasvatuse tulevikutrendidest, söötmise ja aretuse täppisandmete kasutamisest ning andmevahetusega seotud väljakutsetest.

SustainIT projekti projektimeeskonna liige Martin Kukk arutles riigi rolli üle põllumajandus- ja toidusektori digiinnovatsioonis. Ootus avalikule sektorile on, et see looks asjakohased regulatsioonid, toimiva järelevalvesüsteemi ja toe andmete omandiõiguse ja privaatsuse kaitseks, ning erinevate osapooltega andmevahetuse tagamiseks ja nõrgemate osapoolte kaitsmiseks. Samuti oodatakse, et avalik sektor aitaks kaasa põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamisele, keskkonnanõuete tagamisele, turutõrgete ja bürokraatia vähendamisele. Oma kokkuvõttes tõi Martin Kukk esile, et Eesti kontekstis tuleks põllumajanduse digitaliseerimise jaoks luua strateegiline plaan, täpsustada erinevate organisatsioonide vastutusalad, ja integreerida olemasolev e-taristu ja kogutavad andmed põllumajandus- ja toidusektorile vajalike teenuste loomisega.

SustainIT projekti koordinaator Ants-Hannes Viira tutvustas projekti, olemasolevate veiste tervise- ja heaoluandmeid sisaldavate andmebaaside, ning tüüpilise piimatootmisettevõtte andmekasutuse ja -vahetuse analüüsi esmaseid tulemusi. Eestis on kaks põhilist andmebaasi: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmebaas ja PRIA põllumajandusloomade register. Hetkel on veisekasvatuses käimas mitmed digitaliseerimise arendusprojektid, sh sõratervise andmete projekt, veiste terviseandmete implantaadi kontseptsioon väljatöötamine ja terviseandmete automaatse kogumise tõhususe hindamine, lihaveisekarja andmete haldamise rakenduse arendamine. Suuremate probleemide hulgas on olnud andmete käsitsi sisestusest sõltumine ja andmebaaside liidestamine. Sektori poolt on välja toodud vajadus pöörata tähelepanu sõratervise ning  ravimite kasutamise andmetele, liha- ja piimatööstusega andmete jagamisele, tootmise tulemuslikkuse mõõtmisele ja selle alusel tootjatele tagasiside andmisele ja nõuandele.

SustainIT projektimeeskonna liige ja Piimaklaster MTÜ juhataja Hardi Tamm sõnas konverentsi lõppsõnas, et põllumajanduse digipöörde kavandamiseks ja elluviimiseks tuleb kõikidel osapooltel end ette valmistada ja teadmisi täiendada, sest kelleltki ei saa eeldada eelnevat digipöörde kogemust. Samas on Hardi Tamme sõnul digipööre äärmiselt oluline nii kulude kokkuhoiuks kui ka lisandväärtuse suurendamiseks, aga ka selleks, et põllumajandus- ja toidusektorisse se tuleks juurde noori talente.

Konverents on järele vaadatav: https://epkk.ee/11-11-2021-konverents-digipoore-eesti-pollumajanduses/